Hommikupoole ma ei saanud netti minna, sest alumisel naabril oli wifi välja lülitatud. Jah, juba mitu aastat elame siin naabrite internetti kasutades. Aga ma käin siin üpris harva ja internet on kallis, niisiis mul poleks rahagi et enda neti eest maksta. Olen naabritele tänulik, et neil ilma paroolita wifi on.
Täna sain siis läbi Elulille raamatu. Ma olen seda juba küllalt pikalt lugenud ja suur osa sealt loetud infost vajab veel settimit ja juurdumist minu süsteemides enne, kui kõigest täielikult aru hakkan saama. Aga põnev lugemine oli. Sain palju uut infot, vägagi palju.
Raamatu infost inspiratsiooni saades hakkasin mõtlema, et kuidas oleks kui ühel ilusal päeval mitte väga kauges tulevikus (olen kannatamatu ja tahaksin et see juba õige pea juhtuks) lahkuksid areenilt kõik meie isekad ja ahned poliitikud ning eelkõige nende niiditõmbajad, kes lihtinimeste elu niivõrd kibedaks on muutnud. Et muutuks meie ühiskonnas kõik: finantssüsteem, meditsiin, haridus, hierarhiad ühiskonnas jne. Et inimelu muutuks kõige tähtsamaks väärtuseks ja ahnus kaoks meie eludest kõigil tasanditel. Tahaksin nii väga paremat maailma kus elada. Mida ma küll saaksin teha, et omalt poolt muudatustele kaasa aidata?
Ma olen sellest varem ka juba kirjutanud, aga üksildus on endiselt painavaim tunne millega päevat-päeva toime pean tulema. Ma olen temaga juba ära harjunud, aga see ei tähenda, et südames teistmoodi elu ei tahaks. Ma olen niivõrd palju läbi elanud, et olen aru saanud - tingimusteta armastus on parim ja suurim väärtus, mida elus kogeda on võimalik.
Siim millegipärast ei suhtle minuga enam. Ei vasta mulle msnis ega võta ka ise ühendust olgugi, et sel ajal kui ta Austraalias oli, suhtlesime me rohkem kui aasta peaaegu iga päev msnis. Aga saan aru, et see msni "sõprus" ei toonud meid mitte üksteisele lähemale, vaid leevendas tema koduigatsust ja minu suhtlemisvajadust. Enam tal ei ole mind vaja, kuid minul teda? Otseselt ei ole. Mingi osa temast ei meeldi mulle, kuid tal on omadusi, millest mul mõndagi õppida on, niisiis ei kahetse temaga suhtlemist.
See mida eelmises lõigus kirjeldasin annab kinnitust sellele, et kui võtta mõnda inimest lihtasalt kui kohatäidet enda elus, siis ei jää ta pikemaks sinu juurde pidama. Vähemalt antud juhul küll. Meil on temaga lihtsalt liiga palju erinevusi ning meil pole mõtet liiga aktiivselt suhtlema jääda.
Ma ei tea kuhu elu mind viib ja mis minust saab, aga loodan, et mind hoitakse ja leian oma tee.
No comments:
Post a Comment