Nüüd juba veidi rohkem kui nädala olen Tartus üksi olnud. Pole kellegagi vahepeal kohtunud ka. Suurem osa ajast korteris olnud, puhanud, mõelnud, kokanud, poes käinud jne. Võrreldes 2 aasta taguse ajaga, mil hakkasin siin korteris suveti käima, olen palju edasi arenenud. Ma ei karda enam üksi olemist nii, nagu kunagi varem. Peaaegu, et isegi naudin praegust olukorda.
Ilmselt toa remont siin Tartus jääb siiski ära. Mul pole kedagi, kes kindla peale tuleks ja aitaks tapeeti vahetada. Pole ka sobivat tapeeti välja valitud ja hetkel pole raha ka hankida saanud. Mõtlen siin, et võib-olla tõepoolest piirdun kardinate vahetamisega, kuid õiget kardinariietki on üpris raske leida. Tegin kangapoes eile mõned pildid kandidaatidest ka.
Täna olen mediteerinud Heleni lisatud puhta valguse ja armastuse meditatsioonide järgi. Eriti peale esimest meditatsiooni tundsin ühendust ja valguse puudutust. Avanesin üha enam. Jäin siis voodisse pikutama ja mind tabas külmavärin. Aeg-ajalt mul tekivad külmavärinad, miskipärast, ja ma jäin voodisse, tõmbasin teki endale kõvasti ümber ja jäin sellisesse pool-magavasse seisundisse. Sattusin enda olemuse sellistesse ruumidesse, mille olin aastad tagasi sulgenud, kinni mätsinud. Nüüd sain neile ligi ja mulle meenus, miks ma seda tegin.
Nägin kirikuruume ja tunnetasin seda veidi pingelist, pärssivat tunnet, mida lapsena kirikus olles tundsin. Kuid ometi ma olin sellest paigast teatud mõttes sõltuvuses. Tõesti võib öelda, et mul oli sõltuvussuhe kirikuga. Kuid mulle ei meeldinud kirikumuusika, pikad jutlused, ebamugavad (pidulikud) riided jne. Seal käis lapsi ka, aga üksi neist ei olnud just mu parim sõber. Enda vanustega sain läbi küll, endast vanematega kippusin tülli mingil põhjusel. Aga siiski, ma tundsin kogu aeg, et mul on vaja liikuda ja joosta ringi, kuid teised lapsed suutsid paremini alluda korrale ja säilitada rahulikkust. Ma tundsin juba siis, et olen teistest erinev.
Hakkasin vältima kirikut, sest mind noriti et käin seal. Ma tundsin et see, kuidas vanemad üritasid mind sundida valima kristlase eluteed oli vale. Justkui protesti märgiks lõpetasin kirikus käimise, lootsin, et see paneb vanemad suhtumist muutma. Paraku mitte. Jäin üha üksikumaks, nukramaks ja mul võttis aega mitu aastat enne, kui kirikus mittekäimisega ära harjusin. Nagu sõltlane olin võõrutusravil.
Kuid tänase unenäo juurde tagasi. Praeguseni on mul silme ees see situatsioon, kuidas unenäos kirikust väljusin, jooksin mööda sõiduteed mäest üles parkla juurde ja nägin parkla vahetus läheduses kõnniteel ühte pikkade tumedate juustega poissi. Ma ütleks, et ta juuksed olid lausa liiga pikad, pikemad kui minul praegu. Teda vaadates sain aru, et ta on minu hingesugulane või kaksikleek vms. Alguses kahtlesin, et kas ta ikka on, aga siis ta istus maha ühte konkreetsesse poosi põlv krõnksus, et midagi tema olemusest reetis, et mul temaga võib olla palju ühist. Küsisin siis temalt, et kas ta on päris elus ka samasugune nagu unenäos (emb kumb, kas sain aru et näen und või pidasin teda unenäos miraažiks). Ta vist kehitas õlgu, seejärel ütles et enam-vähem. Osaliselt, aga mitte päris?
Huvitav oli sukelduda sellesse soppi enda elust, mida tavaolekus eriti ei teadvusta. Mis on juba mõnda aega olnud kinni mätsitud. See unenägu andis mulle vihje, juhtlõnga asjadest, mis vajaksid läbi töötamist ja tervendamist.
Ärkasin üles telefonihelina peale. Õde helistas. Ja hea et helistas, lõunauinak oligi juba kahetunniseks veninud. Peale telefonikõnet tulin tagasi arvuti juurde ja leidsin youtube´st ühe meditatsiooni. Väga hea meditatsiooni. Just sellise, mida vajasin. Väga hea!
Sain meditatsioonist vastuseid enda küsimustele. Näiteks, et me kõik oleme praegu siin Maal selleks, et armastada kõiki ja kõike tingimustega, et luua uut reaalsust e. paradiisi maapeal ja mõista, et kõik oleme üksteisega seotud. Senimaani on minu elus kõige suuremad katsumused olnudki tingimusteta armastuse väljendamine ja saamine. Kuid meditatsioonis õpetati ka, et mida annad, seda saad. Esmalt tuleb muutuseid teha enda sisemaailmas, tuleb meditatsioonides siseneda kõrgematesse dimensioonidesse ja seal vastavaid muudatusi ning taotlusi läbi viia, seejärel muutub ka 3D maailm. Brilliantne! Seda kõike ma ju tegelikult teadsin juba, kuid miskipärast ei suutnud endale teadvustada. Ja see viis, kuidas üks kaksikleegist paar seda infot edastas oli väga veenev. Just seda sõnumit just sellisel moel ma vajasingi.
Mainimata ei saa jätta ka Shaytard´side tänast videot. Shay rääkis ühe elulise näite põhjal, kuidas väikesed muudatused omavad suurt mõju. Tema siis konkreetselt innustas kõiki inimesi terve nädala jooksul oma tuba korda tegema ja korras hoidma. Ise tegi ta ka oma "seapesa" peaaegu et laitmatult korda. Ja ka minul on ju täna koristamispäev. See oli väga vajalik sõnum mulle tänaseks päevaks.
Viimasel ajal on ka minu intuitsioon justkui paranenud. Mis on suurepärane!
Eile oli mu vanemate hõbepulm. Palju palju õnne neile ja jõudu ning jaksu edaspidiseks! Loodan, et elu võimaldab neil tähistada hõbepulma väärikalt ja meeldivalt.
Täna olen saanud mitmest allikast youtube kaudu sõnumeid, mida vajasin. Imeline! Tulgu tänane päev ilus ja produktiivne.
No comments:
Post a Comment