Noh, täna oli mul algselt plaanis nii ühte koma teist teha, aga lõppes asi nii, et olen terve päeva veetnud korteris. Peamiselt sellepärast, et olin lihtsalt liiga laisk, et end välja minekuks korda teha :D Noh, juhtub juhtub.
Aga mis mind üllatas, et kuigi tunnen end üksiku ja armastusest ilmajäetuna, siis täna helistas mulle vanaema ning ütles, et tal oli raske päev ja et ta vajaks lohutamist. Ütles, et tööd on palju ja väsimus on kallal, ning et tahtis just minuga rääkida. Wow, see oli lausa kompliment. See, et ta otsustas just minuga rääkida oli mulle suur asi. Mul on ülimalt tubli, nooruslik ja hakkaja vanaema. Peaksin seda talle vast tihemini ütlema! Ta on mulle suureks eeskujuks.
Helistas mulle ka ema ja rääkis üpris pikalt, isegi arutas minuga nii mõndagi teemat. Ka see oli mulle üllatus. Tavaliselt ta ei võta selleks aega, et minuga millestki arutleda. Kuid nüüd seda tegi. Ning vabandas ka selle rätiku-draama pärast. Ma armastan teda nii väga ja ta on mulle tohutult kallis, kuid liiga tihe kokkupuutumine mõjub mulle liiga kurnavalt. Ka viha ja kibestumust tunnen ema vastu, ent nendest tunnetest pean ise ajapikku üle saama.
Praegu mõtlisklema, mediteerima, seejärel tuttu!
No comments:
Post a Comment