Tähetolm...

Kavatsen loobuda teraviljatoodetest ja ka piimatoodetest. Gluteeni-ja kaseiinivaba dieet pidavat näiteks hüperaktiivsetele inimestele soodsalt mõjuma ning lapsena olin tõesti keskendumis- ja käitumishäiretega.

Toitumine on üks asi. Teine on sisemaailmaga tegelemine. Viha, viha, viha. Seda on minus palju. Allasurutuna. Võtan eesmärgiks 7 päeva jooksul pühendada iga päev tund aega allasurutud tunnetega kontakti saamiseks. 20-27. juuni - kui see aeg mööda saab, siis saan võrrelda ja teha järeldusi, millised on muutused minu enesetundes peale nn. meditatsiooninädalat.

Eneseleidmine on minu jaoks raske ülesanne. Sobiva eriala leidmine samuti. Kuid lapsena tahtsin saada juhiks, mingit sorti äriinimeseks või poliitikuks. Mõtlesin isegi, et pigem oman negatiivset kuulsust, kui elan halli hiirena. Ja kui järele mõelda ja sisetunnet kuulata, siis tõepoolest tahan juhtida ja elada värvikat elu. Reisida, kogeda, tunda, teha. Võimalik, et ka praegune madalseis on vajalik aspekt minu eneseleidmise ja kogemustepagasi saavutamise juures.

Praegune moment võiks mulle õpetada alandlikkust ja austust kõige ning kõigi vastu. Et miski ega keegi pole iseenesestmõistetav ning kõike mis sulle antud on, tuleb hinnata.

Ma pean lõpuks ometi mõistma ja täielikult, et ma ise loon enda reaalsust. Mitte mõistma üksnes teooria tasandil, vaid täielikult - mina loon enda elu oma valikute läbi. Tõepoolest sündmused läbi elu on ka ette määratud, kuid palju on ka meie endi kätes.

See jõuline, emotsionaalne, seiklushimuline, julge, kuid kodu-pere-sõpru armastav naine kes ma olen ei vääri alla surumist ei iseenda ega kellegi teise poolt. Ma olen see, kes ma olen. Olen selline, nagu olema pean ja kes sellega ei lepi, on see nende enda probleem.

Ma ei ole poisilik ega mehelik sellepärast, et olen tugev natuur. Väliselt ju olen täitsa naine=) Esmapilgul olen ju selline armas ja cutie, aga sisemiselt olen hoopis teisest puust. Nojah, see on nii ja naa olukord. Minu olemuse niinimetatud mündil on ju mitu poolt. Üks on armsake, kodu-keskne ja lõputult armastav olemus, teine on tugev, kirglik, emotsionaalne pool. Tegelikult see teeb minust ju täitsa huvitava kompoti. Kodu-keskne tulepurskaja:) hehee.

Mul on vahel kombeks tõde veidi ilustada või liiga kergelt lubadusi anda. Mis võivad jätta minust mulje, kui valetajast. Aga see pole nii, sest tegelikult on mul suur õiglusetunnetus. Kuid ma peaksin end tõesti rohkem jälgima selle koha pealt.

See, kust ma pärit olen ja millistest tingimustest tulen on minu jaoks samuti häbiasi. Ma ei räägi sellest eriti ja häbenen. Kuid edaspidi kui näiteks uude kooli õppimagi lähen ja uusi sõpru leian, siis neile vast võin juba tunnistada neid asju. Sest nad ju ei ole näinud mu situatsiooni ja see mida räägin, on neile lihtsalt fakt, lihtne sõnakõlks. Kuid minu jaoks oleks nende faktide esitamine suure emotsionaalse koorma kergendamine.

Mu jutt on võib-olla veidi seosetu, kuid mu mõttelend kipubki hüppama ühelt teemalt teisele. Selline ma olen ja sellisena tuleb mul end aksepteerida. Tulen praegu viha teema juurde tagasi ja lugesin just, et viha kui emotsioon tekitab kehas kahjulikke keemilisi ühendeid, mürke mis keha koormavad. Mind täitsa huvitaks nende emotsioonide ja probleemide puht-teaduslik aspekt mis mind vaevavad. Ma tahan täielikult saada teadlikuks enda olukordadest ning vabaneda neist.

Ma ei saa ignoreerida fakti, et viimasel ajal painab mind mõte ning kahetsus, et minus sisse kogunenud viha võib mulle vähi tekitada. Mul on hirm, et olen sellele alge juba tekitanud, näiteks rinnavähi näol, kuid sellist asja ma kogeda ei taha. Tõesti ei taha. Et NÜÜD ja PRAEGU muutuda, tuleb teha otsustavaid samme. Hetkel on toitumise veelgi enam korrigeerimine ja meditatsiooninädal asjad, mis mul praegu to-do listis on.

Ka tasuks otsida korteri muutmiseks vajalikke vahendeid. Valged hoiustamise korvid, uued kardninad jne on kõige lihtsamad asjad, millest alustada tuleks. Ka pesumasin on väga vajalik ja ka uus voodi. On ka muid asju, aga need on kõige hädavajalikumad.