Täna vaatasin Helen D videot kus ta rääkis, et ka temal oli raske lapsepõlv ning et kõik läbielamised ongi ta teinud kaastundlikuks, teadlikuks ja tugevamaks. Ma vahel mõtlen, et huvitav millal minu valu küll üle läheb. Hinges on tühjuse tunne, mul on tunne et mind on hüljatud ja et olen üksi.
Isegi Siim, kellega koos olles saan olla niivõrd kuivõrd, see kes ma tegelikult olen, või midagi sinnapoolegi, siis mulle teeb haiget see kuidas ta vahepeal vingub minu kallal ja justkui kritiseerib. Ta ei aktsepteeri mind sellisena nagu ma olen ja mul on valus, sest keegi vist ei aktsepteeri. Samas... ma ei tee ju ise ka seda.
Millal küll see valu mööda läheb ja millal juba end leian...
No comments:
Post a Comment