Pean olema üks tugevaim hing tugevamate seast, sest see, kuhu olen sattunud ja mida sisimas läbi elanud ei ole kergete killast. Et ma jõuan ja jaksan ja suudan...

Nüüdseks on Arktuuria tervendussessioonid läbi saanud ja kuigi, võib ju öelda, et ma ostsin õhku, siis ma tõepoolest tunnen erinevust enesetundes. Ma olen kindlam selles, kes ma tegelikult olen. Tunnen, nagu osa emotsionaalsest koormast oleks mu õlgadelt ära tõstetud. Tunnen, et mul on kergem end väljendada... kergem nutta, kergem öelda seda, kuidas end tegelikult tunnen.

Põhjuseid, miks ma minevikus iseenda sisemisele tõele vastupidiselt käitusin seisnes selles, et ma ei saanud vajalikku tähelepanu oma vanematelt, olin hüperaktiivne ja probleeme. Tundsin end täiesti üksikuna ja arvasin, et kõik mis ma olen, on negatiivne ja halb. Proovisin eitada endale iseennast, proovisin käituda ja olla nii, nagu ühiskond ja pere tahaksid et ma käituksin. Vaadates sellele ajale tagasi ma ei oskaks praegu mitte midagi teisiti teha, kui tookord tegin. Praeguse momendi uued valikud tuleneksid üksnes kogetud valu läbi saadud kogemustest. Niisiis ma ei oska midagi kahetseda... need olid rasked ajad, tõeliselt rasked.

Kuid praegu, kui mul on piltlikult öeldes kivikott seljast ära tõstetud ja minu poole on päästerõngas heidetud, siis on mul veel mitmeid samme vaja astuda, et täielikult päästetud saada. Ma pean langetama uusi valikuid ja tegema uusi otsuseid, et teha saavutada progress.

Räägiksin nüüd inimestest, kellega suhtlen ja kes on mu sõbrad. Keegi minu lähikondsetest ei jaga neid väärtusi, mida ma enda sisimas kõige olulisemaks pean. Konflikt Siimuga eile, tänane stressisituatsioon Andrusega... need annavad mulle selgelt märku tõsiasjast, et ma ei peaks nendega suhtlema. Ma suhtlesin nendega algusest peale valedel põhjustel... meie suhted on saanud alguse ebakindlusest, üksindusest, tühjusetundest, mitte ühistest joontest, üksteise täiendusest, rahulolutundest. Need on olnud egopõhised suhted ja neile on aeg lõpp teha. Ma tean, et see kõlab julmana kui ütlen, et lõikan teatud inimesed enda elust välja, kuid lõpp kokkuvõttes on see kasulik meile kõigile. Ma olen pea ees hüpanud tundmatusesse ja jätkan sukeldumist tundmatutes vetes, aga pean seda tegema. See on mu ülesanne ja kohustus. See on mu südame sügav soov.

Momendil on mu põhitähelepanu igapäevasel meditatsioonil ja kõrgemalt abi palumisel, et mul aidataks olla õigel teel ning teha optimaalseid valikuid. Samuti soovin lähiajal alustada ravidieediga, mis peaks leevendama nii minu keskendumisprobleeme, kui ka autoimmuunhäireid. See menüü saab olema võimalikud vähetöödeldud, looduslik ja naturaalne. Kuid ökotoit on kallis ja kõiki vajalikke toidulisandeid pole meie riigist saadagi... Ma tean, et menüü paika panemine on praegu tähtsam, kui paljud muud asjad. Samas ma pole kindel, kas mul on nii palju jõudu ja südikust, et üksi seda koormat ja kohustust kanda. Kust ma võtan materiaalsed vahendid? Kust ma saan emotsionaalset tuge? Loodan, et Jumal kuuleb mu palveid ja saadab mu poole abi. Just nii palju, kui ma vajan just siis, kui seda vajan.

tänane menüü

Hommik: riisihelbepuder, ghee, keedetud porgand, rosinad.
Lõuna: 120 g pähkli-šokolaadikomme
Õhtu: 2 kausitäit veisepuljongit, 6 riisigaletti juustuga, keedetud porgandi kuubikud.

Eilne hommik: suur hunnik riisinuudleid, 2 tomatit, kookosõli. 

lõuna: 120 g šokolaadi-pähkli komme

õhtu: 1 karp la crema maitsestamata jogurtit, rosinate ja kookoshelvestega, 4 riisigaletti juustuviiludega.

hommik: 12(!) porgandimuffinit (3 munakollast, hunnik porgandeid, kaneel), mett päris palju
õhtu: 120 g pähkli-šokolaadikomme (60% kakaod), brüsseli kapsaid ghees praetuna, ahjuforell (vene juust, 30%, laktoosivaba, valge pipar, roosa sool, sidrun).

eilne kookoshelveste õgimine maksis mulle kurjalt kätte... täna tulid nad "sama targalt" välja, kui eile sisse läksid...

Täna sõin hommikul 1 banaani, riisinuudlid tomati ja kookosõliga, kookoshelbeid terve hunnik. ning võtsin veel 2 ekstra banaani, püreestasin need, panin muffinitopsidesse ja lisasin peale šokolaadi nibse.

ning panin kogu kupatuse rõdule külmuma. paari tunniga sai sellest imehea maiustus :) veidi nagu kiusasin end selle söömisega, kuna peale seda tuli päris hirmus suhkruisu peale - mul on suhkrusõltuvus või siis keegi, miski sunnib mind suhkru järele kreivima. craving for sugars, as you know.

Praegu on mul ahjus veise supikondid, mis seal hetkel röstivad. teen täna esmakordselt veisepuljongit. elame näeme, mis sellest välja tuleb. eelmine laupäev tegin kanapuljongit ja kui ta hästi ära maskeerida ja supi sisse sokutada, siis polegi tal häda väga midagi. kuid paljalt, toorelt lõhnas ta päris vastikult ja just ebameeldiva lõhna vältimiseks röstingi seekord supikondid enne ära, kui neist midagi tegema hakkan.

ÕHTU: hunnik brokkolit juustuga. (juustu sõin terve paki ära ehk 150 g)

Eile sõin:

hommik: porgandimuffinid (3 munakollast, hunnik porgandeid, kaneel), brokkoli juustuga, tume šokolaad.
lõuna: kaks banaani
õhtu: ahjuforell (forell, sidrun, juust, valge pipar, rosé sool), juustuga paneeritud brokkoli.

Mäletan kui esimest korda Tron Legacy't nägin... filmi atmosfäär tundus nii tuttav ja meeldiv. Nüüd võin öelda, et meenutas mulle Arktuuriat. Või mingit muud paika, kus viibinud olen. See pilt ja see näitleja tekitasid mulle koheselt wow efekti :)

 

Ja see laul meenutab mulle Eriliselt Arktuuriat ja arktuurlasi. Olin ju minagi kunagi selle tähesüsteemi elanik.

Eile öösel kohtusin Arktuurlastega. Nad aitavad mind ning nende energia on mulle tuttav :)

Täna sõin hommikuks järjekordselt riisihelbeputru kaneeli, mee, kookosõliga. Näksisin vast umbes 100 g kookoshelbeid ka.

Õhtuks sõin tavapärast tomatisuppi (tomat, spinat, basiilik, 2 munakollast, oliivõli, rohkelt kanapuljongit).
50 g tumedat šokolaadi.

Täna oli eriline päev. Sain arktuurlaste tervendusest osa. Jääb meelde :)

Tänane menüü

Hommik: riisihelbepuder kaneeli ja kookosõliga, meega.
Õhtu: brokkoli, keedetud porgand kanapuljongis, või. veidi gheed, veidi kookosõli ja kookoshelbeid,  natuke kuninga gouda juustu, kuivatatud ploome, hästi natuke hapukapsast.

eilne menüü

Eile ei jõudnud oma menüüd siia kirja panna. Teen seda siis täna.

Hommik: riisihelbepuder kaneeli ja kookosõliga.
Lõuna: 80 g 72% tume šokolaad
Õhtu: tomatisupp (tomat, kanapuljong, 2 munakollast, basiilik, spinat), 3/4 kuninga gouda pidupäeva juustu

Öösel flippis ära ja hakkasin kookoshelbeid ning tumedat šokolaadi sööma. Põhimõtteliselt sõin eile ära 2 tumedat šokolaadi.

Eile õhtul ma miskipärast ei jõudnudki oma päevapostitust teha. Teen selle siis praegu ära.

Põhiline, mis on, et panen kirja mis päeva jooksul sõin. Hommik: riisihelbepuder kaneeliga, toores spinat oliivõliga.

Lõunal 3 l vett ja 72% kalevi tumeda šokolaadi jõuluvariant. Maitses vääga hästi.

Õhtust sõin A&A'ga aasia söögikohas, sõime kanasašlõkki riisiga.

Et siis jah... praegu hetkel on dieedi pidamisel veidikeseks paus peal, juba seetõttu, et keefiri terade tellimine võtab aega. Aga uurin selle dieedi kohta pidevalt ja kavatsen sellega lähiajal ikkagi täistuuridel algust teha.

Hommik: 2 suurt kausitäit riisihelbeputru kaneeli, kookosõli ja meega.
lõuna: kanapuljongis hautatud köögiviljamix (porgand, lillkapsas, brokoli), toores spinat oliivõliga
õhtu: riisinuudlid kookospiima ja konserveeritud ananassiga (terve purk). mitu suurt pihutäit ploome.

Et jah, täna sõin teistmoodi, kui paar esimest päeva. Mitte enam oma veidra dieedi järgi, mis oli vale ja kasutu. Pole mõtet jalgratast leiuatada, sest GAPS dieet on täiesti saadaval ja olemas. Tuleb ainult õppida keefiri tegemise ja puljongi keetmise selgeks. Ghee samuti. Ja liha hankimise koha leida.

Raske on olnud end kurssi viia GAPS dieediga ja ma hull olin mitu nädalat ilma igasuguse magusata. See mõjus mu veresuhkrule halvasti tegelikult, sest praegu saan alles aru, et tõenäoliselt sellepärast mul pea käiski ringi koguaeg.

Aga jah, selline on mu eluke siis. Põhienergia kulub tervisele mõtlemisele ja pabistamisele. See on lihtsalt USKUMATU, et 6 aastat olen pidanud olema oma probleemiga üksi ja kes seda teab, kui kaua see veel jätkub. Millal, Jumal, Millal mu elu positiivsema ja parema pöörde võtab?

Tänane päev oli veidi kreisi. Ilm oli külm ja jube, kuid ajasin end ikkagi toast välja ja sain Pardiga kokku. Eem, mul ei ole temaga ikka mitte midagi ühist ja ma ei tohiks temaga Aussi minna... ta ei mõju mulle hästi. No tõesti, ei. Enesetunne oli täna veidi veider, uimane nagu ikka.

hommikusöök:
toores brokkoli, toores spinat, pool tuunikalakonservi, oliivõli, rosinaid

lõuna:
suur kausitäis rooskapsast kanapuljongiga.

õhtu:
palju mett ja palju kakao nibse, mitu-mitu riisigaletti.
kuna mu keha on mitu nädalat ilma suhkruta olnud, siis see mee ja kakao nibside laks mõjus mulle hüperaktiivelt. tundsin end jälle, nagu hüpikust laps.

praegu sain just valmis kanapuljongi, mida keetsin tasasel tulel rohkem, kui 24 tundi. tuli tummine värk. näis, kuidas see mul kõrist alla läheb...

Minu ülirange dieet ei ole paraku erilisi tulemusi andnud. Tundub, et omal käel ma ei saavuta sobivaid tulemusi, niisiis proovin nüüdsest GAPS dieeti. Aga tänane menüü siis kirja ka:

hommik: taldrikutäis rooskapsast (brüsseli kapsas), rohke oliivõliga.
lõuna/õhtu: taldrikutäis toorest brokkolit ja toorest spinatit rohke oliivõliga. veidi hiljem pool konservi tuunikala.

tunnen end ikka vääga näljasena ja ei suutnud vastu pidada ning võtsin mett ja cocoa nibse (ma ei tea mis eestikeelne vaste on). jõin õunaäädika vett 2x ja kummeliteed.

kuidas ma end tunnen? peale mee võtmist tundsin, et olemine läks kuidagi... elavamaks või ärevamaks. aga üldiselt olen endiselt väsinud ja uduste silmadega. kui püsti tõusen, siis käib pea ringi. magasin päeval paar tundi.

Täna sõin hommikusöögiks 6 porgandimuffinit (seekord küpsetasin madalamal kuumusel ja tulid paremad), mõned hapukurgid. Sõin ka ühe toore tomati basiilikuga. Õhtusöögiks sõin taldrikutäie hautatud brokolit oliivõliga, veidi spinatit kõrvale. Aga kõht jäi ikka suht tühjaks, praegu sõin veel taldrikutäie värsket brokolit värske spinatiga ja juurde oliivõli. Näis, kuidas mu kõht värskele kraamile reageerib. Kuid täna pole häda nr 2 teha saanud, kõhukinnisus kimbutab endiselt.

Tänane menüü siis:
2 keedetud munakollast oliivõliga, hautatud lillkapsas oliivõliga, 2 tomatit oliivõli ja basiilikuga, umbes 5 hapukurki, u pool pakki (palju!) kookoshelbeid, mõned linaseemned, 185 g tuunikalakonservi oliivõliga, 2 praemuna (koos munavalgega; must pipar, valge pipar, roosa sool, till). vett ei ole kuigi palju joonud.

Täna hommikul sõin 2 keedetud munakollast kookosõliga, suure hunniku keedetud porgandeid rohke oliivõliga, hapukapsast, porgandimuffineid (2 munakollat, porgandid, kaneel). Ühesõnaga, täna olen söönud terve hunniku porgandeid. Tõenäoliselt rohkem, kui oleksin pidanud.

Õhtul sõin hapukurki, hautatud brokkolit, spinatit rohke oliivõliga.

Täna olen söönud palju porgandit, muna, hapukurki, hapukapsast. Praegu kõht valutab veidi, kui aus olla, ilmselt sellest "üledoosist".

Seedimises erilisi paranemise märke pole märganud, kuid proovin edasi.

Käisin just wc-s suuremat häda tegemas ja ilmnes, et mu kõht ei tule tüümiani seedimisega just kõige paremini toime. mis seal ikka, eks proovin oma toitu siis vürtside poolest ka tagasihoidlikumaks teha.

Täna käis issi Tartus ja tegin tallegi oma porgandimuffineid. Raske öelda, kas talle maitsesid need või mitte. Sõi ja ütles, et normaalsed... Aga ise sõin:
Hommik: porgandimuffinid (porgand, muna, kaneel), hapukapsas, mõned soolakurgid.
Õhtu: tomatisupp (tomat, muna, tüümian, basiilik, oliivõli), keedetud porgand, hapukapsad, soolakurgid.


Täna pole loomset valku söönud ja tuleb tunnistada, et taimetoitlust harrastades tunnen end paremini, kui liharaipeid järades. Ma ei teagi mis ma oma "lihadieediga" peale hakkan. Ilmselt lükkan selle kaugesse minevikku ja proovin oma haiguse sümptomid kuidagi taimsema toiduga kontrolli alla saada. Praegu oleks vaja tarbida palju hapendatud toite (hapukapsas ja soolakurk on hetkel mu parimad sõbrad) ja "keelatud" toite mõnda aega üldse mitte tarbida... süsivesikud, suhkrud, šokolaad, piimatooted, aga ka lihatooted, nagu välja tuleb. et siis ühesõnaga, praegusel hetkel on minu põhimenüüs juurviljad (porgand!), talukanade munad, hapendatud toiduained, kookos- ja oliivõli ning suur sõber õunaäädikas. teen õunaäädikaga nii näoaure, kui ka joon seda joogiveega koos ja mulle väga meeldib.

täna, muide, käisin A&A´ga kinos ning vaatasime filmi Pii Elu. ütleme nii, et mulle pole kunagi eriti meeldinud sellised filmid, kus loomad on peaosas... miskipärast. Okei, tiiger jagas koos kutiga nimega Pii koos peaosa, aga film oli sellegipoolest igavavõitu.

kinno minnes läks mul ka õunaäädika vee tops kotis lahti... terve kott ujus ja telefon ning rahakott samamoodi. vedas, et telefon selle veeuputuse üle elas (siiamaani tundub kõik okei olema).

käisin täna ka inka kt-d tegemas. usun, et sain läbi. ning tõenäoliselt rohkem eksameid ma tegema ei lähe, kuna eriala on liiga vale.

jätkan oma võitlust ja püüdlusi parema tervise nimel. loodan, et selle toitumise eksperimendi käigus ma liiga kokku ei kuiva (praegugi olen juba liiga palju alla võtnud). fingers crossed!

Täna hommikul sõin porgandi-muna-kaneelimuffineid, hiljem võtsin mitu portsu hapukapsast. Õhtuks sõin suure hunniku ahjuforelli (sidrun, fenkol, must pipar, sool) ja veidi hiljem taldrikutäie hapukapsast. Küpsetasin uued porgandimuffinid homseks juba valmis ning veidi maitsesin neid ka, kui nad valmis said. Selline siis oligi minu päevamenüü.

oh jah, eilne öine söögiorgia on nüüdseks läbi ja täna hommikul tervitasid mind päevad. mis algasid 14 päeva varem, kui oleks pidanud. aga hea oli asja juures see, et täna polnud mul vähemalt kõht kinni ja praegu vähemalt selle pärastki muretsema ei pea. tegin just raudrohuürdiga näoauru ja peale seda jõin õunaäädikavett. nüüd ootan veidi ja siis saan alustada oma hommikusöögiga.

patt nr 1

Hakkasin mõtlema ja vaagima, et ma poleks pidanud ikkagi nädala jooksul võid ning juustu tarbima. Edaspidi lülitan need välja. Enne, kui mu kurk parem ei ole, ei tasuks mul piimatooteid tarbida. Praegu aga on mul öösööma peal. Tõelised söömatuurid.Võib-olla sellepärast, et mul hakkavad varsti päevad. Tavaliselt enne päevi on mul hirmus magusa isu. Praegu küpsevad ahjus porgandimuffinid (peenestatud keedetud porgand, 2 munakollast, kaneel). Suhkruvabad, kuid rohke kaneeliga. Miks ma küll varem selle peale ei tulnud, et neid teha:) Tundub mõnevõrra põnevam eine, kui hommikusöök niisama külmade porgandite ja keedetud munakollastega. Ma ei tea küll kas raatsin neid kõiki hommikusöögiks jätta. Tõenäoliselt maitsen ühe-paar tükki ka enne magamaminekut juba ära.

Öösööming

Täna kammis küll ära. Praegu on kell 0:09 öösel ja olen söönud 1 südamejuustu pulga, supilusikatäie kookosõli ja palju kookoshelbeid. Tunnen end "patusena" praegu, aga kui nii võtta, siis väga hullult ei tohiks need asjad ju mõjuda mulle... ?!

Kes teab, kes teab...

Tegin täna ühe väga laheda meditatsiooni läbi. Juhendatud meditatsioon, tunni ajaline. Tuleb tunnistada, et vahepeal vajus isegi silm korraks kinni, kuid päris magama siiski ei jäänud. Olin une ja ärkveloleku vahepealses seisundis mis vast meditatsiooniks ongi kõige parem. Tegemist oli ühe D. Cooperi poolt ette loetud meditatsiooniga ja ütleme nii, et selleks ajaks kui 3/4 meditatsioonist oli läbi, tundsin järsku kuidas valgus reaalselt minu sisse, üpris äkitselt voolas. Tundsin, et minus on rohkem valgust ja avatum süda. See oli hämmastav:)

Nüüd ma siis mõtlen siin endiselt, et mida oma eluga peale hakata. Mida ma kõige rohkem tahan? Tervist ja meest :D Armastust ja õnne. Muu peale hakkan siis mõtlema, kui need on saavutatud.

Palvesin enne Kärdi eest (täna oli ta ärasaatmine) ning põletasin küünalt. Andku Jumal tugevust ka Kärdi poissõbrale ja vanaemale, kes teda leinama jäävad. Rahu tema hingele!

Palvetasin ka enda eest. Tänasin tänase imelise ilma eest (päike säras taevas!). Käisin jalutasin veidi pargis ning hiljem käisin poest läbi ning ostsin ~2 kilose koti hapukapsast. Söön seda mõnda aega ja näis, kas seedimine paraneb. Samuti leidsin netist ühe konkreetse probiootikumide preparaadi, mis ei ole sugugi mitte odav lõbu, kuid ei välista, et ühel hetkel siiski need endale ostan.

Tänane menüü siis:
hommik: õunaäädikavesi, keedetud porgand oliivõliga, 2 suuremat keedetud munakollast.
õhtu: õunaäädikavesi, keedetud porgand, kanafilee (marinaad: õunaäädikas, tüümian, rosmariin, roosa sool), 2 väiksemat taldrikutäit hapukapsast.

Lõunal enne välja minekut tegin veel näole kuuma auru. Panin keevasse vette ka veidi raudrohtu ning hingasin seda siis sisse.

armas lambuke :)

Agnus Dei

***Juhtigu meid valgus, täitku meid armastus.***

Kiri kõige kõrgemale

Armas Isa, esmalt soovin Sind tänada, kuna oled mind hoidnud ja kaitsnud. Et mul on katus peakohal ja esmatarbekaubad olemas. Et mul on olemas võimalused ja avatud teeotsad. Kuid seda, millist teerada mööda minna ma päris täpselt veel ei tea...

Juhata palun, Isa armas, mu teed. Kui mulle tundub valesti, siis lase mul see ära tunda, kuid tundub mulle, et minu elu võiks saada uue hingamise, kui lahkuksin Eestist. Olgugi, et siin on mu pere ja siin on mu juured, kuid mulle ei paku rahuldust eriala mida õpin ning samuti on mu peresisesed suhted enamjaolt valulikud. Ent samas olen õppinud leppima faktiga, et ilmselt ongi mu elu ülesandeks luua ise endale õnne ja mitte loota teistele... ka mitte oma kõige lähedastematele. See on tekitanud olukorra, mil olen end sulgenud tõelise armastuse eest, kartuses haiget saada. Kuid olen end taasavamas ja ootan pikisilmi kohtumist oma kallimaga. Kellega koos luua õnne ja tervendada teineteist. Luua midagi ilusat. Olen väsinud tundmast end üksikuna. Ja tüdinud tundest, et mind ei mõisteta. Jah, ma olen teistsugune ja omamoodi, kuid see võib ju samamoodi olla ka suureks plussiks... palun Sind südamest, saada minu juurde kallim, kellega oleme tõeliselt kokku loodud. Liida meid ühte, et hinged saaksid teha valiku, mitte ego ega isekus. Mu hing hüüab ja ootab ta järele. Soovin kogeda armastust, tõelist ja piiritut, tingimusteta armastust. Rohkem kui midagi muud. 

Nüüd siis Jumal küsiksin nõu edasiste eluvalikute kohta. Sa tead, mis mul hetkel kõige enam mõtetes mõlgub, kuid kas see reis annaks mulle seda, mida sellest ootan? Sa näed mu olemust ja hinge sügavikke, palun saada mulle inspiratsiooni ja mõtetena paiku ning võimalusi, mis võiksid aidata mul saada säravaks, positiivseks, armastavaks, kaastundlikuks, halastavaks kuid ka julgeks ja seiklushimuliseks. Mul oleks vaja väliseid tegureid, mis need omadused minus paremini esile maaliksid. Jumal aita mul leida see koht, kus ootab mind mu suurepärane kallim. Kellega tunneksime üksteist ära kerge vaevaga.

Kui see on sinu tahtmine, siis aita mul ka leida mooduseid, kuidas efektiivselt finantseerida mu sõitu eemale kodumaalt. Selles küsimuses usaldan Sind, armas Isa.

Terviseprobleemid, millest ei saa üle ega ümber, on järgmine teema, millest Sinuga kõneleda tahan. Ma proovin mõista, et ei ole võimalik sundida oma keha tervenema. Ta ju teenib mind hästi ja teeb niigi kõik, et oleksin terve ja võimalikult tasakaalus. Sinult Jumal, palun, et aitaksid mul leida mooduseid ning vahendeid, et toituda tervislikumalt ning elada tervislikumalt. Mõne aasta tagust perepilti vaadates mõistsin, et olin enda kanda võtnud 'musta lamba' rolli. Olin must lammas ja minu enesetunne ning terviseprobleemid on sarnased neile, mille käes ema minevikus vaevles või siis väitis, et vaevleb. Sa tead hästi, millise jälje need minevikusündmused minusse jätnud on ning palun, et tervendaksid ka seda aspekti minus. Kuid olen valmis, Isa taevane, jätma minevikku 'musta lamba' rolli ning alustama elu uues rollis, iseseisva, armastava ja elutarga noore inimese rollis. Silitame koos musta lamba pead, kallistame teda, suudleme laubale ja võtame käest - oled märgatud ja armastatud. Olen märgatud ja armastatud. Joogu 'must lammas' puhast elunektarit, mis tervendab kõigist valudest, kõigist haigustest ja kõigist hädadest. Kallistan tugevalt ja kindlalt, ent piisavalt hellalt seda 'musta lamba' osa endas. Lähen koos temaga mullivanni ja mängime koos vahusõda... meil on lõbus ja tore ning armas lambuke hakkab mõne aja pärast juba veidi mulle naeratamagi. Säran talle vastu nagu päike ja ütlen, "Sul on täielik õigus olla solvunud ja haavunud, kuna oled palju läbi elanud. Kuid nüüd on need ajad läbi. Ükski kogemus ei muuda su tõelist väärtust ning lõppudelõpuks oli see kõik sulle suur eluõppetund. Nüüd oskad hinnata lähedaste inimeste tähtsust ning mõistad, et miski pole elus olulisem, kui piiritu armastus. Naerata, kallis :)". Lambukese nägu tõuseb veidi juba naerule. Ta on endas veel veidi ebakindel, kuid ta hakkab juba veidike avanema. Soovitan tal minna kolm korda vee alla ning korrutada endale, et teiste inimeste mõistmatus, probleemid ja vaevad, mis ta enda kanda on võtnud, jäävad nüüdsest vetepõhja. Mustast lambast saagu valge lambuke. Ta hingab sügavalt sisse, kuid on hakanud mind rohkem usaldama. Ta hoiab hinge kinni ja laskub vee alla, on seal mõned sekundid, ja tõuseb taas vee pinnale. Esimest, teist ja kolmandat korda. Iga korraga koorub tema kannatustekoormalt vähemaks negatiivsust. Kolmandaks korraks on tseremoonia lõppenud ning lambuke on puhas teiste inimeste negatiivsetest sisendustest. Mustast lambast sai valge lammas. Ta on nüüd täiesti uuel teel, kuid minu ja Jumala armastus saadab teda alati. 

Anna mulle Jumal tarkust toita ja tervendada seda väikest lambukest minu sees. Et ta ei peaks end kunagi üksiku ega õnnetuna tundma. Et ta saaks kogeda piiritut armastust ja rahu.

Samuti Jumal, õnnista ja hoia minu perekonda ning puista nad üle liitva ning tervendava armastusega. Mõistan, et vead, mis nad on sooritanud, on olnud tingitud teadmatusest ja oskamatusest, mitte pahatahtlikkusest. Kogu meie elu on ju olnud õppetund, nii mulle kui ka neile.

Tõenäoliselt on mu elu õppetund olla iseseisev ja leida armastus üles siis, kui tekib tunne, et armastust ei eksisteeri. Kuid eksisteerb ja külluses! Saada mulle Jumal oma armastust külluses ning lase sel armastusel realiseeruda ka materiaalses maailmas. Soovin armastada kõiki inimesi, tunda ära nende püha essents ning pidada lugu kõigest elusast.

Aita mul särada öös nagu täht, olla arukas ja armastav. Usaldan oma elu, oma tervise, armastuse ja teekonna sinu hoole alla. Just nagu lambuke usaldas täna mind usaldan mina Sind.

Ole kiidetud, ole tänatud! Sina oled armastus, kõige allikas, algus ja lõpp. Hoia mind mu eluteel.

Aamen!

Täna eksamile ei jõudnud. Ja hea et ei läinud, sest mul üks praktikumi töö tegemata ning eksamile poleks mind niikuinii lastud. Vot nii.

Hommikusöögiks sõin 2 munakollast ja lusikatäie kookosõli. Vähe...
Õhtusöögiks ostsin suure forelli, mis oli hetkel soodukaga. Tegin siis ahjukala: sidrunimahl, roosa sool, või, juust, hiljem raputasin peale veidi musta pipart. Üks keedetud suurem porgand oliivõliga.

Muidugi jõin ka vett päeva jooksul ja enne toidukordi veega lahjendatud õunaäädikat.

Koristasin täna lõpuks omateti oma seapesa siin toas ära. Veidi veel vb vajaks tuba koristamist, aga üldmulje on juba päris hea. Proovisin tavalist söögiäädikat üldpindade puhastajana ja päris rahule võib jääda.

Kuid kõhukinnisus on päris hull mul. See dieet, mida pean, minu seedimist kiiremaks pole senimaani mingist otsast muutnud. Täna siis ei pidanud kiusatusele vastu ja läksin ostsin apteegist microlaxi. Mõjus koheselt, kuid tema toimeala on paraku piiratud, mistõttu on sissevõetavad kõhulahtistid mõjusamad... Kuid hädaolukordadeks on microlax väga hea.

ohjahh

Pool ööd au pair-i lehel kolanud ja otsinud paika, kuhu minna... ja ühtäkki tekkis mul hundiisu, kõht läks megaaa tühjaks. Andsin kiusatusele järele ja võtsin külmkapist 4 tükki juustu, mida Andrus mulle täna tõi. Ma ei tea kas juust sobib mu dieediga kokku või mitte, aga nüüd nad söödud said.

Täna siis käisin ortopeedil. Visiiditasu oli ikka paras kirves, 30 euri ja veits ülegi. Nüüd pole muud teha, kui taldu oodata.

Tänasest söögist siis. Hommikus 2 munakollast, paar porgandit, kookosõli. Enne sööki jõin õunaäädika vett, nagu ikka. Jäin veidi nälga tuleb tunnistada... Õhtuks sõin õunaäädikaga marineeritud kana, maitsestasin tüümian, rosmariini ja roosa soolaga. Päris normaalne jäi. Ja kõrvale siis rohelisi ube ja keedetud porgandit. Roheliste ubadega tegin pisut vea, kuna peale üles sulamist ma panin nad pannile praadima. Oleksin võinud ikka potis neid hautada, oleksid pehmemad jäänud. Ma ei tea kuidas mu kõht toorele asjale raegeerib. Aga õhtusöök oli suhteliseld delicious peab mainima.

Õhtupoole läksin maximasse, et üht-teist osta, kuid võta sa näpust, rahakott jäi koju. Pidin kesklinnast koju tagasi minema ja kogu kauba valimise rõõmu, linna tuleku ja mineku peale oli mul kaotsi läinud ca 2 tundi.

Räägin natuke oma ambitsioonidest ka siis. Kui mu dieet veidigi peaks mõjuma, siis tahan minna ära siit külmast Eestist. Sümpaatsed on mulle UK ja Austraalia. UK-sse lapsehoidjaks minna oleks vast lihtsam ja lollikindlam, see tore riik ju ka Eestile lähemal kui kauge Austraaliamaa. Kuid samas tahab Martin minna kevadel Austraaliasse ja kauaaegse sõbraga koos Austraaliasse minna oleks väga lahe. Pealegi, UK-s oleksin lapsehoidja ja kui nüüd päris aus olla, siis ma ei pruugi omada ideaalse lapsehoidja omadusi. Samas paar kuud võiksin vabalt olla... Oeh, raske.

Ma palun Jumalat, et ta aitaks mul leida õige teeotsa, kuhu poole liikuda. Tahaksin nii väga juba maailma näha ja elu kogeda!

Eraldi postitusena toon selle välja, et täna Kärt lahkuski meie hulgast... Uskumatu ja traagiline, mõtlesin kogu aeg, et ta tuleb sellest kõigest võitjana välja. Kuid elu on habras ja ettearvamatu. Iial ei või teada, mis elus juhtub...

Puhka rahus kaunis Kärt, olid mulle eeskujuks ja inspiratsiooniks!
Inglid tema teekonda saatku!

Täna siis jõin enne hommikusööki vett õunaäädikaga ja uskumatu, kuid kõhul hakkas sellest oluliselt parem. Hommikusöögiks sõin oliivõli, sidruni, tüümiani, rosmariini marinaadis kanafileed ning õhtul võtsin samuti õunaäädikat ning küpsetasin ahjulõhet ja sõin keedetud porgandit.

Noh, 2 söögikorda päevas. Väga näljasena ei tunne end... ei ole hetkel viga. Hakkan kana edaspidi ainult marineerima, see kuiv keedukana tekitas mulle ikka korraliku trauma. Enam sellist manti küll suust sisse ajada ei taha:S

Eilne öö, muide, ei erinenud sugugi üleeilsest. Ärkasin jälle veidi enne 1.30 üles nagu kellavärk ja peale seda enam magama ei jäänudki. Täna proovin umbes sel kellaajal alles magama minna, näis, kas aitab see midagi või passin tuimalt terve öö üleval.

Homme on mul ortopeedi juurde minek. Jalgade koormustest ja soovin ka personaalseid taldu saada. Need lähevad maksma päris korraliku kopika, aga mis seal ikka, minu jalad kannavad mind ju terve mu elu. Jalgu tuleb hoida ja neisse tuleks investeerida.

kiire ülevaade

Eilne öö oli päris raske ja tundub, et tänanegi üleliia kerge ei tule. Eile läksin 23 aeg magama, kuid ärkasin 1.30 ja peale seda enam magama ei jäänudki. Täna läksin 21 aeg magama, ning ärkasin samuti veidi enne 1.30 üles. Probleemid unetusega.

Aga söögi kohapealt siis. Eile öösel ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sõin 2-3 (ei mäletagi enam) porgandit öö jooksul ära.

Täna hommikusöögiks sõin 1 keedetud porgand, 2 munakollast koos kookosõliga. Veidi vähevõitu oli seda hommikusööki mul, aga asi seegi.

Päeva aeg olin unine ja uimane ning palusin A&A'd et nad minuga turule läheksid. Üksi ma polegi varem turul käinud ja hea, et nad minuga kaasa tulid. Oleksin seal end üksinda päris ebakindlalt ja mannetult tundnud.

Linnas olles "patustasin" veidi veiniäädikas marineeritud kurkidega, mis maitsesid väga hästi. Samuti võtsin ka turumüüjalt vastu väikese lõigu hapukurki, mille maitsemist ma kohe peale suhu pistmist kahetsema hakkasin, sest tegu oli päris vänge tükiga. Ja tavaline äädikas, mis tõenäoliselt kurkide koostisesse kuulub, ei ole just selline asi mida ma enda organismi saada tahaks.

Õhtusöögiks ostsin 2 lõhelõigukest ja mul pidid silmad pahupidi minema, kui nägin, et nende eest minult üle 5 euro sisse kasseeritakse. No ikka kirves hind küll! Aga ostsin need ära ja tegin endale õhtusöögis siis ahjulõhe sidrunimahla, roosa soola ja võitükikestega. Maitses hästi! Ja ei tekitanud niivõrd palju röhitisi, kui näiteks minu "legendaarne" keedukana.

Praegugi tekib selline vastik oksetunne peale, kui oma keedukana peale mõtlen. Mul praegugi veel külmkapis 2 pakki kanafileed, mis mul lähipäevil ära tarbida tuleb. Pean veel nuputama mis ma neist teen, aga keedukana on küll variant, mille peale ma enam ei mõtle.

Ja lõpuks jõudis ka mulle reaalsus kohale, et täielik SIBO dieedile üleminek ei pruugi mul paugupealt välja tulla. Mitmetel põhjustel, kuid enamasti seetõttu et mul puudub juhend kuidas seda kõige õigemini teha ning vajalike toiduainete kättesaadavus on piiratud. Selle asemel lõikan lihtsalt süsivesikud menüüst välja ja hakkan tasapisi liharoogade valmistamist õppima. Samuti ka köögiviljade hapendamist. Eeldatavasti mai alguses on mul võimalik saada kätte raamat, mis on minu haigusele spetsialiseerunud, kuid enne seda katsetan low-fodmapsi dieeti. Ei tohiks ka see ju halvasti mõjuda!

Kiri kallimale: Meretuul sasib mu juukseid, soe ja mahe on ilm. Taevas hämardub, kuid meie südamed hoiavad valgust... Me ei ole pimeduses, me ei karda. Oleme üheskoos momendis. Meie kaks oleme eraldiseisvad isikud, erineva mineviku ja erinevate õppetundidega, kuid vaadates teineteisele otsa tajume, et meil on üksteisele nii palju pakkuda ja nii paljust rääkida. Saaksime ka eraldi oldud, kuid koos olles loome midagi uut, põnevat ja imelist. Me armastame üksteise kehasid, kuid näeme ka teineteise hinge. Meie hinged tantsivad sama tantsu, laulavad sarnaseid viise... Oh, kus küll oled sa olnud, terve elu olen sind oodanud! Oled minu kindlus, mu tugi ja tugev oled nii füüsiliselt kui vaimselt. Oleme siirad ja üksteisega avatud, tabusid ei eksisteeri. Õpetad mind olema püsivam ja sihikindlam, õpetan minagi sulle nii mõndagi. Oleme võrdsed ja näeme üksteises iseenda peegeldust. Meil ei ole vaja maailmale midagi tõestada. Oled mu võrgutaja, parim sõber ja kaaslane. Elu on teekond koos tõusude ja mõõnadega, põnevate kogemuste ja unikaalsete juhtumitega. Meie südamed liidavad meid, meie hinged seovad meid ja kehad hoiavad meid. Koos olles oleme võitmatud.

*Armas Chamuel, palun Sul viia see kiri mu kallimale, kelle hing samuti igatseb minuga kohtumist. Palun Chamuel, täida meie soovid, et kallimaga üheskoos saaksime kogeda seda seiklust, mida kutsutakse eluks. Vii kuldsete niitidega kokku meie elutee ja aita meil teineteisest mitte mööda kõndida. Aitäh! Aitäh! Aitäh!*

Kallis, igatsen su suudlusi, su kallistusi ja lähedust. Igatsen piknikke, matku ja reise, kuid ka niisama koos kodus olemist. Igatsen Sind, mu armas!!! Meie südamed meid ühendavad, hinged meid põimivad...

♥♥♥♥♥

 

Tundub, et mul on praegu eriline kirjutamise tuhin peal. Aga mainin lihtsalt ära, et kui ma saaksin aega tagasi kerida 6 aastat, selle ajani mil mul terviseprobleemid algasid, siis ma ei oskaks midagi teisiti teha, kui olen teinud. Päris tõsiselt ei oskaks. Olen andnud endast parima, teinud aastatepikkust veebiuurimist oma haiguse kohta, käinud arstide vahet, võtnud ebaefektiivseid retseptiravimeid, lasin isegi ühel hullul enda mandlid ära lõigata kuna hakkasin arvama, et mu probleemid seisnevad mandlites. Ning see pole veel kõik, mingil hetkel tundsin, et olen täiesti hulluks minemas. Praegusel momendil vajan kõige enam: 1.raamatut/juhtnööre, kuidas dieeti paremini läbi viia, 2. õigeid kohti, kust toorainet hankida, 3. vilumust toitude valmistamisel, 4. moodust, kuidas USAst vajalikke toidulisandeid võimalikult hõlpsalt ja soodsalt Eestisse toimetada, 5. inimest, kes oleks mulle toeks ja julgustaks mind sel raskel teel.

Jumal armas Jumal, kui sa mind kuuled ja näed, siis palun aita mind nende viie põhipunkti saavutamisel!

Raskeim tee ei pruugi olla alati parim tee...

Oeh, minu piinad keedetud kanafileega... mul puuduvad ju oskused ja kogemused, kuidas kanafileed optimaalselt maitsestada, kuidas serveerida ja üleüldse kui palju süüa. Ja kas üldse on püreestatud rõvedamaitseline kanafilee ainuõige lahendus? Uurisin GAPS dieedi kohta ja alguses peaksid peamised söögikorrad koosnema isetehtud kanapuljongist, leebest kanasupist. Vürtsid ja piimatooted (nagu nt ghee) peaksid jääma hilisemateks aegadeks. Kuid jah, "jalgratta leiutaja" nagu ma olen. Kuna nälg näpistas päris kõvasti, siis läksin ja keetsin kolm porgandit, milledest ühe ma ka nahka just pistsin. Koos rohke oliivõliga. See oli tõeliselt maitsev roog, võrreldes mu hommikusöögiga. Nüüd mõtlengi, et kas lähen kergema vastupanu teed ja lõpetan selle enesepiitsutamise ära, või proovin ikka vähemalt 10 päeva vastu pidada ja vaadata, mis tunne on. Kindel on see, et kilod hakkavad kolinal kukkuma, kuid see on pigem negatiivne kui positiivne nähtus, sest ma vähem kaaluda, kui ma praegu kaalun, ei tahakski. Tahaksin homme ikkagi turule jõuda ja vaadata, mis seal põnevat pakutakse. Kui leian, siis ostan kanasupikogu ja teen oma kanafilee hoopis supiks. Tõenäoliselt on ta supi näol oluliselt söödavam, kui praegusel niisama keedetud ja püreestatud kujul (ÖÄKK).

Ma pole kunagi turul niiviisi shoppamas käinud ja kui tõele näkku vaadata, siis on väike ärevus sees. Sest võin absoluutselt vale asja osta, absoluutselt vales koguses jne. Pealegi pole mul erilist aimugi, kuidas täpsemalt see puljongi keetmine käib. Aga eks ma proovin... Annan endast parima.

päev 5

Ohohoo, enesetunne ei ole just parim, pidev pea ringikäimine, uimasus minu kaaslasteks. Sõin täna hommikusöögiks püreestatud kanafileed ja püreestatud 2 väikest porgandit. Need porgandid maitsesid justkui maiustus selle kana kõrval. Ma olin kohe nii vähe oma hommikusöögist vaimsutuses, et jätsin õhtusöögi isegi ära. No ei jõua seda kana õgida nii palju, mitte ei jõua. Hommikul enne sööki ja õhtul jõin 1 tass põdrakanepi teed. See on veider, et kuigi ma sõin viimati u 14 tundi tagasi, siis tunne praegu konkreetselt kana maitset veel suus. Miks see küll nii on? See on häiriv.

Aga positiivse poolepealt käisin täna A,A,K-ga Verevi ääres ja läheduses asuvas grillplatsis imelist vaadet nautimas ning ka vaatetornis. Täna oli harukordselt meeldiv talveilm: mõõdukas temperatuur, päike, tuulevaikne. Oli üle tüki aja nii hea päev ja sain veidi füüsilist koormust ning positiivset energiat.

step by step...

Oeh, tänane hommiku-lõunasöögi söömine venis mul kolmetunniseks, sest eine koosnes keedetud kanafileest, 2 väiksest porgandist, kurkumist ja mustast piprast - kõik koostisosad saumiksriga läbi peenestatud. Oeh, ei olnud kõige maitsvam roog maailmas, no mitte ei olnud. Õhtul olin veidi targem ja esmalt keetsin kanafilee, seejärel peenestasin ning lõpuks panin peenestatud massi kookosõliga pannile, maitsestasin taaskord kurkumiga ja musta pipraga. Õhtusöök oli söödavam, kui hommikusöök. See on kindel. Magustoiduks võtsin mõned ampsud puhast Biona kookosõli. Need paar ampsu mõjusid tõelise preemiana!

Millest olen aru saanud on see, et ikka VÄGA oluline on toit enne söömist ära peenestada. Mõtlesin, et korralikulst närimisest ja mälumisest piisab, aga paraku mitte.

Tänane päev

Eilne öö oli kreisii!! Rääkisin Siimu ja ühe hollandlasega terve öö, magama läksin hommikul kell 10 ja ärkasin kolme paiku. Väga hull! Väga Väga loodan, et täna saan enne kolme magama! 

Hommiku/lõunasöögiks proovisin praetud kanafileed musta pipra ja karriga, kuid tundub, et karri ei rõõmustanud mu kõhtu just kuigivõrd. Päeval jõin vett ning nüüd õhtul sõin 125 g tükeldatud tuunikalakonservi, juurde veidi kookosõli ja oliivõli. Tuleb tunnistada, et tuunikala on hetkelise seisuga oluliselt söödavam, kui keedetud kanafilee. Kõht tundub ka seda paremini taluvat, vähemalt praegu on niisugune tunne. Võib-olla oli probleem selles, et ma ei püreestanud kanafileed ära. Mõtlesin, et mis seal ikka, närin korralikult läbi ja läheb küll. Tundub, et siiski päris mitte. Homme proovin nuputada mingisugust kanapüreed. Loodetavasti saab see enam-vähem söödav olema.

Kärdiga on ikka asjalood halvad. Mul on südamest kahju temast. Eile oli ta niivõrd nõrk, et ei suutnud isegi mitte rääkida. Täna olevat tal veidi parem olnud ja öelnud oma elukaaslasele, et tema suurim soov hetkel on klaas vett. Ka minu kõht ei kannata toite ning on kapriisne, kuid Kärdi olukorras pole ma kunagi olnud, niisiis minu kaastunne talle! Et tal oleks palju jõudu ja jaksu oma haigus seljatada!

Uued perspektiivid

Tänasega siis 1,5 päeva möödunud minu "lihadieedist". Täna on minu päevamenüü koosnenud: 2x savivesi, 2x keedetud kanafilee roosa soola ja musta pipraga. Kogu menüü. Noh, vett olen ka omajagu joonud. Aga kuna minu praegune dieet eeldab 5 tunniseid pause söögikordade vahel, siis üleliia palju söögikordi mul päevas olla ei saa. Praegu astun oma esimesi samme terve ja õnneliku elustiili poole. Kogu enda vaimne ettevalmistusprotsess on olnud kurnav, kuid eile palvetasin ja palusin juhatust. Tänane päev on toonud minu ellu uusi perspektiive ja mõtteid, et kuigi olukord tundub olevat lootusetu, on inimesi, kes on veelgi lootusetumas olukorras. Pean olema tänulik, et vajaliku dieediga mul on VÕIMALIK paraneda ja et täisväärtuslikku elu saab elada ka ilma poes müüdavate poolfabrikaatide ja alkoholita.

Täna šokeeris mind facebookis uudis kus anti teada, et kasvajaga võitlev blogija Kärt K on arstide hinnangul oma elu viimaseid päevi elamas. Vot see on jube! Ta on alles nii noor ja inspireeriv. Tema avameelsed blogid haiguse kohta olid suureks eeskujuks ja avardavaks kogemuseks usun et kõigile tema blogi külastajatele. Täna palvetasin ta eest ja palun Jumalat, et ta Kärti hoiaks ning et ta võiks saada juurde rõõmuküllaseid ja ilusaid päevi siin elus. Kärt kirjutas ka mingi aeg tagasi enda blogis, et tal on probleeme toidu söömisega ning et kõik, mida ta sööb, oksendab ta otsekohe välja. Tean väga hästi, mida tähendavad seedehäired, kuid niivõrd drastilisi sümptoimeid pole ma kogenud. Palju jõudu Kärdile Valgusesõdalaste ja inglite poolt! Kaitsku ja hoitku sind Jumal su raskustes ja katsumustes!

Kuid kui Kärdi eluküünal peaks kustuma, siis on ta vähemalt jätnud endast maha märgi ning me jääme teda mäletama kui imeilusa, sõnaosava, eduka, naiseliku preilina! Võib-olla polegi elus kõige olulisem aeg, mille oled elanud, vaid kogemused, mille oled omandanud. Kärt on reisinud, näinud erinevaid maid, kandnud moekaid rõivaid, naernud, nutnud, armastanud... Ta on ELANUD ja see on kõige olulisem!

Järgnevalt meenub mul minu endine paralleel klassivend keskkoolist, kes õnnetuse tagajärjel on põhikoolist saadik ratastooli aheldatud. Ta saab veidi liikuda ka oma jalgadel, kuid ta jalad on nõrgad ning kehaga võrreldes proportsioonidest väljas. Kujutan ette, et tema valu, kurbus, üksindus ja lootusetus on olnud midagi palju sügavamat ja hullemat, kui mina olen üle elanud. Mina saan ju liikuda, joosta, minna kuhu tahan siis kui tahan ja millal tahan. Soovin ka temale ainult parimat ja jõudu, et ta jalgad võiksid olla tugevad ning kanda teda kindlalt ja kaugele. Olgu Jumala ja inglite pilgud temagi peale suunatud!

Niisiis, tänane päev, mis siis et kodus veedetud, sai olema inspireeriv. Maitsetu keedukana söömine ei ole kõige hullem asi, mis sulle juhtuda saab. Olen Jumalale tänulik, et mul pole surmavat haigust ega niisugust tõbe, mis mu liikumist, nägemist, kuulmist, tundmist häiriks. Mul on perekond, mul on juured ja ka sõbrad! Ma ei tohiks oma haigust ei varjata ega ka liigselt dramatiseerida. Võtan praegust olukorda sellisena nagu ta on ning proovin leida väljundeid, kuidas enda olukorras elust suurimal määral rõõmu ja tänutunnet tunda. Samuti, ei saa ma ka mainimata jätta kuivõrd õnnelik olen, et kraadiklaas näitab plusskraade olgugi, et käes on jaanuarikuu. Ning eile nägin ma PÄIKEST! See on suurepärane!

Täna rääkisin Joshiga, kellega tutvusin CR-is. Rääkisime tunde ja olgugi, et mu puine inglise keel oli mõnevõrra piiravaks faktoriks vestluse juures, siis on mul hea meel et mul oli kellegagi rääkida ja et võisin tutvuda temasuguse laheda kutiga. Tema on 18 ja mina 21, kuid tunnen end pigem 19 aastasena:) Ka tema ütles, et näen välja 19 aastane. Koosnegu mu kahekümnendad ka teismeeas kogemata jäänud tunnetest ja energiatest, sest nooruslikkus on midagi, mida kaotada ei tasu.

Lõppudelõpuks olen ka õnnelik, et mul on läpakas ja soe korter ning võimalus vaadata youtubest Shaytardse, kes mind pidevalt inspireerivad ja mu meeleolu üleval hoiavad.

Hoidku Jumal kõiki inimesi, kes kannatavad ja on raskustes. Olgu inglid meie kõigiga!

Täna sõin hommiku(lõuna)söögiks riidinuudleid tomatiga. Õhtupoole käisin poes ja ostsin kanafileed ning õhtusöögiks sõin hautatud kanafileetükke, mida maitsestasin himaalaja soola ja cayenne pipraga. Üllatavalt söödav, kusjuures. Mul olid eelarvamused, kuid tegelikult oli ju päris maitsev.

Niisiis, 3.01.2013 on siis ametlik uue dieeditamise kuupäev. Minu eesmärgiks on 25ndaks eluaastaks olla täiesti terve ja kindlasti ei saa see teekond kerge olema, kuid võtan selle ette, sest ideaalset tervist, elujõust pakatavat keha ja selget meelt soovin rohkem kui midagi muud. Samuti ka nooruslikkust!

Viimasel ajal olen hakanud CR-i "võlusid" proovima, hehe. Kuigi seal on veidraid inimesi, olen kohanud ka tõeliselt lahedaid ja meeldivaid inimesi. Eilne päev oli näiteks 18 aastaste kuttide päralt :D Ameeriklane, väga vaimukas ja mõnus kutt... tore oli temaga rääkida. Teine, 18 aastane süüria juurtega hollandlane oli samuti väga lahe ja sportlik, kena kutt. Ma tunnen, et minu 18 eluaasta ei olnud täisväärtuslik, seetõttu suhtlengi meelsasti endast noorematega ja ei võta täiskasvanuks olemist liialt tõsiselt. Mängulisust ei tohiks inimene ju kunagi kaotada.

Ma tõesti ei tea kuhu mu teekond mind viib ja kuidas suudan oma dieeti efektiivselt pidada, kuid loodan ja soovin, et mind saadaks edu.