Monday, January 7, 2013

Raskeim tee ei pruugi olla alati parim tee...

Oeh, minu piinad keedetud kanafileega... mul puuduvad ju oskused ja kogemused, kuidas kanafileed optimaalselt maitsestada, kuidas serveerida ja üleüldse kui palju süüa. Ja kas üldse on püreestatud rõvedamaitseline kanafilee ainuõige lahendus? Uurisin GAPS dieedi kohta ja alguses peaksid peamised söögikorrad koosnema isetehtud kanapuljongist, leebest kanasupist. Vürtsid ja piimatooted (nagu nt ghee) peaksid jääma hilisemateks aegadeks. Kuid jah, "jalgratta leiutaja" nagu ma olen. Kuna nälg näpistas päris kõvasti, siis läksin ja keetsin kolm porgandit, milledest ühe ma ka nahka just pistsin. Koos rohke oliivõliga. See oli tõeliselt maitsev roog, võrreldes mu hommikusöögiga. Nüüd mõtlengi, et kas lähen kergema vastupanu teed ja lõpetan selle enesepiitsutamise ära, või proovin ikka vähemalt 10 päeva vastu pidada ja vaadata, mis tunne on. Kindel on see, et kilod hakkavad kolinal kukkuma, kuid see on pigem negatiivne kui positiivne nähtus, sest ma vähem kaaluda, kui ma praegu kaalun, ei tahakski. Tahaksin homme ikkagi turule jõuda ja vaadata, mis seal põnevat pakutakse. Kui leian, siis ostan kanasupikogu ja teen oma kanafilee hoopis supiks. Tõenäoliselt on ta supi näol oluliselt söödavam, kui praegusel niisama keedetud ja püreestatud kujul (ÖÄKK).

Ma pole kunagi turul niiviisi shoppamas käinud ja kui tõele näkku vaadata, siis on väike ärevus sees. Sest võin absoluutselt vale asja osta, absoluutselt vales koguses jne. Pealegi pole mul erilist aimugi, kuidas täpsemalt see puljongi keetmine käib. Aga eks ma proovin... Annan endast parima.






No comments:

Post a Comment