Hommiku/lõunasöögiks proovisin praetud kanafileed musta pipra ja karriga, kuid tundub, et karri ei rõõmustanud mu kõhtu just kuigivõrd. Päeval jõin vett ning nüüd õhtul sõin 125 g tükeldatud tuunikalakonservi, juurde veidi kookosõli ja oliivõli. Tuleb tunnistada, et tuunikala on hetkelise seisuga oluliselt söödavam, kui keedetud kanafilee. Kõht tundub ka seda paremini taluvat, vähemalt praegu on niisugune tunne. Võib-olla oli probleem selles, et ma ei püreestanud kanafileed ära. Mõtlesin, et mis seal ikka, närin korralikult läbi ja läheb küll. Tundub, et siiski päris mitte. Homme proovin nuputada mingisugust kanapüreed. Loodetavasti saab see enam-vähem söödav olema.
Kärdiga on ikka asjalood halvad. Mul on südamest kahju temast. Eile oli ta niivõrd nõrk, et ei suutnud isegi mitte rääkida. Täna olevat tal veidi parem olnud ja öelnud oma elukaaslasele, et tema suurim soov hetkel on klaas vett. Ka minu kõht ei kannata toite ning on kapriisne, kuid Kärdi olukorras pole ma kunagi olnud, niisiis minu kaastunne talle! Et tal oleks palju jõudu ja jaksu oma haigus seljatada!
No comments:
Post a Comment