Saturday, March 17, 2012

praen end omas mahlas

Täna tunnen end mitte nii väga hästi. Uimane veider olek, kuid sellele on veelgi lisandunud tavapärasest melanhoolsem ja kurvem tuju. Eks sellepärast, et olen täna väga tegevusetu olnud ja suurem osa ajast üksi veetnud. Ma ei ole just tugevaim üksilduse taluja.

Mind teeb kurvaks ja paneb imestama, kuidas suudavad inimesed olla mitte avatud. Mulle meeldiks, kui kõik oleksid ausad ja avali, nagu avatud raamatud. Ma elaks nagu valel planeedil, nii raske on siin.

Praegu istun ja joon raudrohu-piparmündi teed. Piparmünt nimelt, on üks mu suuri lemmikuid! See teeb mu olemise alati rahulikumaks ja mõnusamaks.

Suured teejoojad on ka inglased ning Inglismaast ja inglastest rääkiv raamat "Minu London" on mul hetkel öökapil. Mõned peatükid juba loetud ja tundub põnev. Ootan põnevusega seda hetke, kui mul endal õnnestub Inglismaa pinnale oma jalg tõsta. Mulle meeldib briti aktsient, Londoni street fashion ja üllatus-üllatus, inglise mehed. Väike shopping Suurbritannias oleks ka väga lahe. Heheee.

Praegu on mul kerge loomingu hetk peal. Tunne, et võiks mõned tunded endast nagu kannust välja valada. Eks näis, kuhu oma loome hetke täna suunan.

Vaatasin enne oma pilte, mida on arvutisse väga palju kogunenud ja mõtlesin, et miks ma proovin sulanduda massi ja olla selline, nagu on "olla õige". On aeg muuta seda ja isikupärastuda, halle kivinägudega tuimasid tükke on juba piisavalt. Milleks veel ühte klooni vaja?

Minus on nii palju armastust, mida keegi ei näe ja mida teistele vastuvõetavalt väljendada ei oska. Tahaksin kallistada inimesi ja rääkida kõigest ja ausalt ja kõik võiksid saada olla need, kes nad on.

Tänaseks vist ongi kõik.









No comments:

Post a Comment