Tähetolm...

Täna ongi see päev, mida viimased 2 nädalat olen oodanud. Mäletan esimest päeva mil koolitaja meid õpetas. See oli kohutav! Mulle tundus, et tegu on maailma kõige ülbema vanamehega ja ma ei mõistnud teda. Siis proovisin asja võtta rahulikult, aksepteerida fakti, et inimesed ongi erinevad ja kõigiga tuleb osata läbi saada. Täna oli viimane koolituse päev ja kui aus olla, siis koolitaja on päris tore inimene. Mul on meeletult hea meel, et sain nende nädalatega areneda ja avardada oma silmaringi!

Mis mulle veel meeldis, olid mu kursusekaaslased. Tutvusin mitmete lahedate inimestega ja sain nii koolitajalt kui kursakaaslastelt just seda laadi tähelepanu, mida ma kõige enam vajan. See andis mulle juurde ka enesekindlust, et jäädes iseendaks ja olles teiste vastu sõbralik, tasutakse sulle heldelt.

Mida tulevik mulle toob, seda on raske öelda. Aga mind ausalt öeldes ei huvitagi karjäär kui selline. Soovin üksnes, et minu elu saaks täidetud toredate ja siiraste inimestega ning põnevate reiside ja kustumatute mälestustega.